Põlv – süütu ohver või süüdlane?

AI_kneepain

Oleme liikumisahelas ülespoole rühkinud - rääkisime vundamendist ehk jalalabast ja kesktelje arhitektuurist... 

Nüüd jõuame punkti, mis on treeningsaalides ja igapäevaelus üks suurimaid "süüdlasi" – põlveliiges. 

Puudutame seda teemat täna vaid tunnetamiseks - baasi loomiseks. See teema on palju sügavam ja sügavamatesse detailidesse läheme kunagi hiljem.

See on teema, kus me peame rääkima asjadest nii, nagu need on – ilma ilustamata. Põlvevalu ei ole "vanadus", vaid märk sellest, et süsteem on kuskilt järele andnud.

Või siis illustreerimaks - põlv on nagu peksupoiss kahe agressiivse naabri vahel – kui alumine naaber (jalg) mässab ja ülemine (tuhar) magab - siis just põlv on see, kes peab kõik need hoobid ja väänded enda peale võtma.

Liiga sageli näen ma saalis, kuidas põlvele antakse ülesandeid, milleks ta pole loodud. Inimesed tulevad jutuga, et neil on "põlved läbi", aga tegelikult on probleem selles, et me sunnime põlve olema betoonist sammas, mis peab kogu maailma raskust kandma. Sõbrad, põlv ei ole loodud kandmiseks – põlve ülesanne on olla sinu keha peamine ja meisterlik amortisaator.


Diplomaat kahe tule vahel - miks põlv tegelikult alla vannub?

Biomehaaniliselt on põlv nn hingliiges, mis tahab liikuda sujuvalt ainult ühes suunas: painutus ja sirutus. Ta on nagu täppisriist, mis töötab ideaalselt seni, kuni tema kohal ja all asuvad liigesed oma tööd teevad. Teaduskirjanduses tuntakse seda kui kineetilise ahela printsiipi – põlv on "stabiilsusliiges" kahe "mobiilsusliigese" (puus ja pahkluu) vahel.

Põlv on diplomaat, kes jääb kahe tule vahele, kui ülemine ja alumine naaber oma tööd ei tee.

Viltune vundament  - jalalaba
Kui su jalavõlv vajub läbi ja "lekib", hakkab sääreluu sissepoole väänduma. See on nagu viltune vundament maja all – põlv peab selle väände kinni püüdma, kuigi tal puuduvad selleks anatoomilised tööriistad. See tekitab siseküljele survet, mida sa tunned terava torkena.

Uimane mootor - tuhar
Kui sinu tuhar on "puhkusel" ega suuda reit stabiilsena hoida, vajub põlv igal sammul või kükil sissepoole. See tekitab tohutu ebaühtlase koormuse meniskitele ja kõhredele. Veelgi enam – sinu põlvekeder on nagu peenmehhanismi osa (plokk), mis peab liikuma talle ettenähtud vaos. Kui tuhar ei kontrolli reieluud, nihkub põlvekedra liikumistee ja see hakkab servaga vastu kõhre hõõrduma. See ei ole kulumine, vaid mehaaniline ebatäpsus.

Põlv ei ole sel hetkel "haige" – ta on lihtsalt süütu ohver, kes püüab päästa seda segadust, mida loovad kange pahkluu ja nõrk tuhar. Ta rügab tööd teha kahe mehe eest ja siis me imestame, miks ta ühel hetkel "karjuma" pistab.


Lihasaktiivsus on liigese "ruumilooja"

Siin on see koht, kus peame oma mõtlemise 180 kraadi ümber keerama - põlveliiges ei ole raskuse kandmiseks! See võib tunduda vastuoluline, aga anatoomiliselt on see fakt. Püstist asendit ja vertikaalset koormust peavad hoidma sinu reie-nelipealihased, tagaosa ja tuhar.

Teaduslikult räägime siin pingekonstruktsioonist. Kui lihased on aktiivsed ja funktsionaalsed, loovad nad liigese ümber ruumi. Kui sa "lukustad" põlved ja lased raskusel lihtsalt liigesepindade peale vajuda, siis sa kulutad oma kõhre tühja. See on nagu sõidaksid autoga, millel on vedrud eemaldatud – iga auk teel põrutab otse raami ja telje pihta. Tulemuseks on see "nõelatorke" tunne ja krooniline põletik. Lihased on sinu turvapadi – kui need on aktiivsed, tekib liigese vahele kergus.


Jõusaal – põlve turvapadja ja sidemete karastamine

Paljud väldivad põlvevalu tõttu kükke või raskusi, aga tegelikult on õige ja teadlik treening ainus viis oma "amordid" korda saada. Jõusaal on justkui laboratoorium, kus me õpetame kehale uusi harjumusi:

Kontrollitud laskumine
Kui sa kükid või astud pingile aeglaselt ja kontrollitult, õpetad sa oma närvisüsteemile, kuidas lihasest pehme amortisaator voolida. See on see, mis kaitseb liigest põrutuse eest igapäevaelus – näiteks trepist alla minnes vüi joostes.

Sidemete karastamine
Sidemed, nagu ristisidemed ja külgsidemed, on eluskude. Nad alluvad Wolff’i seadusele – kontrollitud ja progresseeruv pinge sunnib neid muutuma tihedamaks ja tugevamaks. See loob põlve ümber justkui loodusliku kaitsme ehk ortoosi, mis hoiab liigest paigal ka ekstreemsetes olukordades.

Kõhre tervis läbi pumba-efekti
Põlvekõhrel puudub otsene verevarustus. Ta on nagu käsn, mis vajab toitainete saamiseks rütmilist koormust ja vabastust (difusiooni). Jõutreening ja kükid on justkui kõhre "toitmine" – sa pumpad sinna värsket sünoviaalvedelikku, mis hoiab liigese liikumise sujuvana ja hoiab ära varajase kulumise.


Liikumine kui voolamine

Keha ei ole juppide kogum, vaid voolav tervik. Kui me räägime põlve "kergusest", siis me räägime tegelikult energia liikumisest maapinnast üles tsentrisse. Kui põlv on kinni kiilunud või pinges, katkeb see voog. Meie põlved sümboliseerivad paindlikkust – mitte ainult füüsilist, vaid ka oskust elu lööke pehmendada ja nendega kaasa liikuda.

Terve põlv tähendab, et sa usaldad oma keha. Sa ei karda kukkuda, sa ei karda astuda. See usaldus taastub siis, kui sa lõpetad põlve karistamise ja hakkad teda toetama läbi ülejäänud ahela. Kergus, mis tekib talla alla, peab kanduma läbi põlve üles puusa – see on katkematu kineetiline tants.


Sinu vastutus - ära ole reisija, ole oma keha boss!

Me elame ajastul, kus me tahame kiiret lahendust – tabletti või süsti.
Aga tõeline vabadus ja kergus tulevad seestpoolt.
Kui su põlv valutab, siis ära küsi ainult: "Mis mu põlvel viga on?", vaid küsi: "Mida ma oma kehas ignoreerin, et mu põlv peab nii palju rabama?"

Ravi põhjust, mitte sümptomit. See sama rütmiline pinge ja lõdvestuse vaheldumine, mis hoiab põlvekõhre elusana, on ka meie organismi kõige olulisema mootori alustala. Sinu põlved on sulle antud selleks, et saaksid elada täiskäigul – joosta, tantsida ja vallutada mäetippe ja avastada maailma kergusega. See on sinu vastutus taastada see "tallaaluse õhu" tunnetus ja leida üles oma "kahveltõstuki" efekt ehk tugev keskosa. 

Kui vundament on paigas ja keskosa toetab, siis põlv vabaneb sellest nürist survest.
Ta saab taas olla see, mis ta olema peab – nõtke, vedruv ja vaba liitlane sinu teekonnal.

See vabadus on sinu enda kätes, igas sammus ja igas kükis, mille sa täna teed.

Järgmises postituses liigume edasi teemaga, mis on meie bioloogiline elukindlustus – meie lihased.

Kirjutamiseni ja kohtume saalis!


xxx
Jana



PS. Artiklil on vaid informatiivne eesmärk ega asenda meditsiinilist nõustamist. Tervisemurede, diagnoosi või ravi saamiseks pöörduge alati kvalifitseeritud spetsialisti või arsti poole.

Eelmine
Selg ja vaagen - sinu keha püha liit
Järgmine
Lihased, meie bioloogiline elukindlustus

Lisa kommentaar

Email again: