Miks ainevahetus on tegelikult suhtlus, mitte põlemine?

Me elame ajastul, kus tervisest räägitakse tihti läbi sõjaterminoloogia: me peame rasva "põletama", kilosid "kaotama" ja oma isusid "maha suruma". See on mehaaniline vaade, mis eeldab, et keha on justkui rumal ahi, kuhu tuleb visata vähem puid, et tuli vaibuks. 

Kuid biokeemia on tegelikult midagi palju kaunimat ja intelligentsemat – see on keha sotsiaalne võrgustik, kus organid peavad omavahel lakkamatut dialoogi.

Sinu ainevahetus ei ole matemaatiline tehe taldrikul, vaid pidev ja sügav usaldusküsimus. See on sisekommunikatsioon, kus iga hormoon kannab edasi sõnumit kas turvatundest või häireolukorrast.

Suur mootor ja elav tuli - miks lihas on su liitlane?

Ma toon oma klientidele sageli ühe väga lihtsa võrdluse - sinu lihasmass on nagu auto mootor. Mida suurem ja võimekam on see mootor, seda rohkem kulutab ta kütust ka siis, kui sa foori taga tühikäigul seisad. See ongi põhjus, miks me ei tohiks oma lihaseid stressi ja näljutamisega ohverdada – meil on seda "mootorit" vaja, et ainevahetus püsiks elus. Lihas ei ole lihtsalt iluasi, see on metaboolselt aktiivne kude, mis hoiab su "põlemisprotsessi" käigus ka siis, kui sa magad.

Kui keha töötab kenasti ja sisekommunikatsioon on paigas, siis on su "sisemine ahi" võimas. Sa saad endale lubada paindlikumat toidulauda ja isegi n-ö patustada. See on justkui viskaksid märja paberi suure leegiga põlevasse ahju – see põleb hetkega ära ja tuli läheb vaid veelgi eredamaks. Aga kui süsteem on lukus, keha on säästurežiimil ja stressis, siis sarnane "märg paber" (veidi rohkem kaloreid või süsivesikuid) paneb selle niigi vaevu susiseva tulukese ahjus lihtsalt kustuma. Sinu süsteem on piisavalt tugev, et "vead" ära seedida. 

Aga kui süsteem on lukus, keha on säästurežiimil, kurnatud ja stressis, siis on see sisemine tuli vaid vaevu-vaevu susisev tuluke keset tuhaasemeid. Selles seisundis on seesama "märg paber" (veidi rohkem kaloreid, hiline õhtusöök või stressirohke amps) see, mis paneb selle viimsegi tulukese ahjus lihtsalt kustuma. See on hetk, kus sa tunned, et "isegi õhu hingamine teeb paksuks". Probleem pole paberis (toidus), vaid ahju võimekuses (ainevahetuses).


Sõnumitoojad, kes juhivad su elujõudu

Hormoonid ei ole lihtsalt kemikaalid meie veres – nad on intelligentsed sõnumitoojad, kes määravad ära, kas su rakud on avatud uuenemisele või suletud hirmule. Kui me räägime ainevahetusest, siis me räägime tegelikult sellest, milline "meeleolu" su kehas valitseb. Kas see on külluse ja kasvu foon või ellujäämise ja puuduse kramp?

Insuliin – uste avaja ja valvur.
Kui veresuhkur on stabiilne, on insuliin rahulik teenindaja, kes aitab toitainetel rakku jõuda. Aga kui me oleme pidevas stressis või liigses suhkru-laviinis, muutub ta agressiivseks valvuriks. Ta lukustab rakukoore ja suunab kogu energia rasvavarudesse, sest ta ei usalda enam süsteemi tasakaalu. Krooniliselt kõrge insuliin on märk sellest, et keha on "lukus".

Leptiin ja greliin – usalduse ja puuduse skaala.
Leptiin on rasvkoe poolt saadetav sõnum ajule: "Meil on kütust piisavalt, saame puhata ja uuenemisele keskenduda." Greliin on aga nälja hääl, mis karjub puudusest. On kriitiline mõista, et seni, kuni greliin on üleval, on rasvade lõhustamine pärsitud. Keha on bioloogiliselt programmeeritud nii, et näljatunde ajal varusid ei põletata – neid hoitakse ellujäämiseks.

Kortisool – kriisijuht, kes peatab ehitustööd.
Stressihormoon kortisool teatab ohuolukorrast. Keha jaoks on "oht" nii emotsionaalne pinge, magamata öö kui ka liiga suur kalorite piiramine. Kui kortisool on veres, seisatakse kõik "mittehädavajalikud" protsessid nagu lihaste kasvatamine, seedimine ja kudede uuendamine.

Kilpnäärmehormoonid (T3 ja T4) – ainevahetuse termostaat.
Kui kilpnääre on hääles, põleb su sisemine tuli eredalt. Aga kui ta tajub püsivat kortisooli rünnakut või toitainete puudust, keerab ta su ainevahetuse "madalale kuumusele". See on keha viis kaitsta sind liigse kurnatuse eest.

Glükagoon – rasvapõletuse võti.
Kui insuliin paneb uksed lukku, siis glükagoon on see, kes tuleb ja avab rasvaraku väravad seestpoolt. Ta saab aga tegutseda vaid siis, kui insuliin on madal ja kehas valitseb rahu.


Valeühendus - kui rakud jäävad hirmust kurdiks

Suurim viga, mida me teha saame, on arvamus, et keha on alluv, keda saab näljutamise ja piitsutamisega kuulekusele sundida. Bioloogiliselt on drastiline kalorite piiramine keha jaoks informatsiooniline paanika. Kui sa oled püsivas stressis – olgu see emotsionaalne pinge või liiga suur füüsiline koormus ilma piisava kütuseta –, hakkab kortisool vereringes karjuma nii kõvasti, et see summutab kõik teised hääled.

Selles biokeemilises müras tekibki valeühendus. Leptiin, mis peaks ajule sosistama: "Kõik on korras, meil on varusid, võid rasvapoed avada," ei pääse enam jutule. Aju jääb "kurdiks" küllussignaalile ja kuuleb ainult kortisooli häirekella ning greliini meeleheitlikku näljahüüdu.

Tulemuseks on seisund, kus aju usub siiralt, et käimas on näljahäda või sõda. Ja sõja ajal ei anta kütust välja – seda varutakse. Rakud tõmbuvad justkui krampi, sulgevad oma väravad ja keelduvad energiat välja andmast, et säästa seda "viimseks hetkeks". See on hetk, kus mehaaniline kalorite lugemine kaotab igasuguse mõtte. Sa võid süüa nii vähe kui tahes, aga kaal ei liigu, sest usaldus organite vahel on katkenud.

Sinu ainevahetus ei ole rikki läinud – ta on lihtsalt asunud kaitsepositsioonile. Kui sisekommunikatsioon on asendunud karjumisega, siis keha ei "põleta", vaid ta elab vaevu-vaevu üle. Sellest lukust lahtitulemiseks ei aita hääle kõvendamine (veel karmim dieet), vaid on vaja taastada rahu, et rakud julgeksid uuesti kuulatama hakata.


Metaboolne paindlikkus ja uskumuste jõud

Tervislik ainevahetus tähendab bioloogilist vabadust ehk metaboolset paindlikkust. See on keha võime vahetada kütust vastavalt vajadusele – kui kütust peale ei tule, lülitub keha kergusega oma sisemistele varudele, ilma et tekiks näljapanika, uimasus või värinad. See on seisund, kus keha usaldab oma süsteemi. Kuid selleks, et selline voolamine oleks võimalik, peab keha tundma, et teda hoitakse ja toetatakse, mitte ei piirata.

Siinkohal jõuame aga kõige põnevama osani - sinu uskumused on otsetee sinu bioloogiasse. See, mida sa oma toidust ja kehast arvad, muudab hetkega sinu hormonaalset vastust. On teaduslikult tõestatud, et kui sa sööd "keelatud" toitu süütunde ja hirmuga, tõlgendab keha seda rünnakuna. Sinu stressitase tõuseb, kortisool sööstab verre ja sa lukustad oma ainevahetuse just sel hetkel, kui sa seda toitu naudid. Sa sõna otseses mõttes muudad oma uskumusega selle toidu oma keha jaoks mürgiseks.

Kui sa aga sööd kohalolus, tänulikkuse ja hoolega, lood sa biokeemilise keskkonna, kus rakud julgevad avaneda. Sinu seedeensüümid töötavad tõhusamalt, toitained imenduvad paremini ja keha lubab energial ringlusesse minna, mitte ei paki seda hirmust rasvaks. See ei ole esoteerika – see on bioloogia. Sinu meeleseisund on informatsioon, mis juhib su hormoone. Kui sa lõpetad võitluse toiduga ja hakkad seda nägema kui informatsiooni ja ressurssi, hakkab ka su keha vastama usaldusega.


Kuidas taastada sisekommunikatsioon?

Selleks, et rakud avaneksid uuenemisele, tuleb keha veenda, et oht on möödas. Me ei ole oma keha ülemused, vaid diplomaadid.

Hoia oma "mootorit"
Turguta oma lihasmassi, sest see on sinu ainevahetuse elukindlustus ja peamine kütuse kulutaja.


Toit kui turvatunne
Vali toitu, mis annab kehale signaali küllusest (vitamiinid, mineraalid, piisav kütus), mitte puudusest.


Loo rahu
Teadlik paus, sügav hingamine ja parasümpaatiline seisund on otsesed biokeemilised käsklused insuliini ja kortisooli taseme langetamiseks. See on võti, mis avab rakud uuesti suhtlusele. Hingamine ja parasümpaatiline seisund on need, mis ütlevad rakule: "On turvaline, sa võid uueneda."


Ainevahetus on lõppkokkuvõttes suhtlusoskus. Õppides oma kehaga rääkima keeles, mida ta mõistab – rahu, toitainete ja eneseusalduse keeles – taastub su sisemine "suur leek" iseenesest. Sa ei pea oma keha sundima, sa pead teda veenma, et on aeg jälle särada.

Sinu keha ei vaja piitsa, ta vajab teadmist, et sa oled tema poolel.  Sinu keha ei vea sind kunagi alt – ta on sinu kõige ustavam peegel.


xxx
Jana





PS. Artiklil on vaid informatiivne eesmärk ega asenda meditsiinilist nõustamist. Tervisemurede, diagnoosi või ravi saamiseks pöörduge alati kvalifitseeritud spetsialisti või arsti poole.


Eelmine
Esimene kiht ei ole veel tõde...
Järgmine
Miks suur varvas „vasakule“ paneb?

Lisa kommentaar

Email again: