Miks selg valutab, kui süüdi on varvas?

Kõik saab alguse vundamendist – sinu jalalabast

Inimese vundamendiks on jalalaba. Paraku oleme me selle surunud aastakümneteks kitsastesse või liiga väikestesse jalanõudesse, kus jalg ei saa täita oma loomulikku funktsiooni. Ainuüksi su varba suund määrab juba palju - vaat et sinu keha saatusegi! Kui suur varvas on jalanõus sissepoole surutud, kaotab jalalaba oma loomuliku stabiilsuse. See pisike muutus varba suunas määrab ära kogu kineetilise ahela alguse. Kui varvas ei saa oma tööd teha  - ehk haarata maad - vajub jalavõlv läbi, mis omakorda keerab sissepoole sinu sääre- ja reieluu. Ja nii see doominoefekt pihta hakkabki.  See on doominoefekt, mis ei peatu enne pealage. 

Valu kannas ja tallas (plantaarfastsiit) - see hommikune terav torge ei ole tihti jala enda viga. See on märk, et su raskuskese on nihkunud ning jala sidekirme on pideva ülekoormuse all, püüdes meeleheitlikult hoida koos su viltust vundamenti.  Järgmises artiklis vaatamegi süvitsi, miks suur varvas on tegelikult sinu tuhara süütelukk.

Põlv – süütu ohver

Põlvevalu on treeningsaalides üks levinumaid muresid, kuid põlv ise on harva süüdi. Enamasti jääb põlv lihtsalt nõrga tuhara ja ebaloomulikult liikuva jalalaba vahele hammasrataste vahele. Kui su varvaste asend ei toeta stabiilsust, langeb kogu ebaühtlane pöördemoment otse põlveliigesele. Sa võid ravida põlve lõpmatuseni, aga kui vundament on viltu ja tuhar magab, jääbki see piirkond haiget tegema.

Vaagen ja tuhar – keha jõujaam

Jõuame piirkonda, mis on keha liikumise mootor.  Vaagen on meie kesklukk – seal kohtuvad alt tulevad jõud ja ülevalt tulev raskus. Kui tuharalihas on uinunud, peab alaselg hakkama tegema tööd, milleks ta pole loodud. Sinu alaseljavalu on tihti lihtsalt karje - "Kus on mu tuharatoetus?!" Vaagen on meie raskuskese – kui see on jalgade ebaühtlase asendi tõttu viltu või puusad on lukus, peab kogu ülakeha hakkama seda kompenseerima. Tuharalihas peaks olema see, mis hoiab vaagna otse ja kaitseb alaselga, kuid tihti on see lüli meie ahelas kõige nõrgem.

Kere keskosa – keha ühendav sild

Liigume ülespoole piirkonda, mis seob meie üla- ja alakeha üheks tervikuks. Siin kohtume kahveltõstuki efektiga. See kergus algab tallast, kuid selle tegelik tõstejõud realiseerub läbi kõhu- ja seljalihaste koostöö.  Kliiniliselt on kere keskosa keha kõige kriitilisem lüli. Kui rinnakorvi toetavad ribid ja alakeha vaagnavöö, siis keskosas on ainsaks luuliseks toeks lülisammas.

See tähendab, et kogu koormus, mis liigub jalgadest ülakehasse (ja vastupidi), peab läbima selle "pehme" tsooni. Et lülisammas püsiks kaitstud, peavad kerelihased olema funktsionaalselt tugevad. Need on bioloogilised "tõmmitsad", mis loovad sisesurve ja stabiilsuse. Kui keskosa on nõrk, laguneb kineetiline kett koost, lülisammas saab ebaühtlast koormust ning tagajärjeks on krooniline seljavalu.

Ja siin peitub üks suur saladus – sinu hingamine. See pole lihtsalt "õhu pumpamine", vaid hüdrauliline tugi sinu seljale. Kui me ei julge sisse hingata ja hoiame kõhtu harjumusest sees, lukustub meie sisemine tuum ja me kaotame oma loomuliku kaitsekihi.

Õlavöö, ranne ja lõualuu – meie viimane kaitseliin

Me liigume oma sarjas ka nendesse piirkondadesse, mis tunduvad seljavalust kaugel.

• Räägime abaluust kui õla nähtamatust vundamendist.  Enamus üldpopulatsioonist hoiab õlgu üleval, mitte ei pane neid selja peale puhkama. Abaluu on õla vundament. Kui abaluu ei ole paigas ega liigu vabalt, tekib kehas omapärane segadus. 
  Suured lihased, mis peaksid tööd tegema, lülituvad välja ja väikesed assistendid hakkavad rabama tööd, milleks nad pole loodud. Tulemuseks on see, et need väikesed abilised väsivad ja jäigastuvad, kuni peale läheb justkui käsipidur. Õlavööde peab olema vaba, et kaelalihased saaksid lõdvestuda ning verevarustus ja hapniku liikumine ajju saaks takistusteta toimuda.

• Vaatame, miks ranne ja käelaba on sinu aju tervise peegel ja miks kramplik haare räägib sinu närvisüsteemi pingest.

• Ja jõuame välja lõualuuni – meie emotsionaalse "prügikastini", kuhu ladustame kõik selle, mida me ei julge välja öelda. Ettepoole nihkunud peaasend - püüdes tasakaalustada altpoolt tulevat ebastabiilsust - sunnib kuklalihaseid tegema ebainimlikku ületööd. Valu kiirgab otse oimudesse. See on märk, et su keha vajab täielikku joondamist ja vaba energiaringlust, mitte järjekordset valuvaigistit.  Kas teadsid, et hambad risti kükki tehes võid sa hoopis kaela ära tõmmata?
  
  

Sidekude – sinu keha nähtamatu arhitekt

Kogu seda süsteemi hoiab koos sidekude. See on nagu võrk, mis lihased tervikuks vormib. Me õpime, kuidas hoida seda maatriksit niisutatud ja elastsena, et sa ei tunneks end oma kehas nagu kuivanud rosin, vaid nagu nõtke ja vaba olend.

Mindset ja teadlik treening - ravi põhjust, mitte sümptomit

Kui oled minuga trenni teinud või kõrvalt näinud, siis tead et ma ei keskendu ainult kordustele või raskustele kangil. Ma tahan, et inimene õpiks oma keha päriselt tundma ja kuulama. Me elame ajastul, kus "läbi valu purustamine" on justkui medaliväärne saavutus, kuid tegelikult on see lühinägelik tee enese lõhkumiseni.

Mikrovigastused ja kulumine tekivad siis, kui me ignoreerime keha vaikseid sosinaid ja surume läbi "käsipiduri", arvates, et see on tugevuse märk. Kui sa aga ei kuula sosinat, on keha sunnitud ühel hetkel karjuma – ja see karje ongi see väljakannatamatu valu, mis meid lõpuks rajalt maha võtab.

Mida sa saad täna oma keha heaks teha?

Vabasta oma varbad
Meie jalalaba on inseneriime, mis on loodud maapinda tunnetama. Kui oled kodus, viska sussid nurka ja liigu paljajalu. Telekat vaadates mudi varbaid ja lajalabasid nii pealt kui talla alt. Ning vali jalanõud, kus su varvastel on ruumi harali minna – see on su stabiilsuse ja tasakaalu alus. Kui varvas saab sirutuda ja haarata, saab ka tuhar läbi kineetilise ahela õigesti aktiveeruda.

Ärata tuhar ja keskosa
Sinu tuharalihas ja kerelihased on su keha turvameeskond. Õpi tunnetama oma keha tsentrit igas liigutuses – ka poekotte kandes või trepist üles minnes. Kliiniliselt on tõestatud, et tugev keskosa ei tähenda vaid visuaali, vaid võimet hoida lülisamba neutraalset asendit koormuse all. See on su selja parim kaitse.

Lase õlad "puhkama"
Me kanname oma muresid õlgadel. Mitukümmend korda päevas sa avastad, et õlad on hiilinud kõrvade juurde? Tuleta endale meelde - jälgi ei sa ei hingaks õlgadega ning hinga õlad taha ja alla, ava rinnak ja lase abaluudel seljal oma kohale minna. See avab "väravad" vereringele ja hapnikule, mis liigub ajju. Sa märkad kiirelt, kuidas ka mentaalne udu taandub ja fookus paraneb.

Aktiivne mobiilsus ja liigese kontroll
Selle asemel, et lihtsalt passiivselt lihast venitada, keskendu liigese kontrollitud liikumisele. Tee liikumisi ja sirutusi oma täies liikumisulatuses, õpetades närvisüsteemile, et see vahemik on turvaline. Kui me õlitame liigeseid läbi aktiivse liikumise, vabanevad need väikesed assistendid kaitserežiimist. Nii ei pea keha enam "käsipidurit" peal hoidma ja suured lihasgrupid saavad taas ohutult jõudu rakendada.

See on teekond, kus iga teadlik liigutus viib sind lähemale kehale, mis on su võimekas liitlane, mitte takistus.  Ära lase väikestel tasakaalutustel kasvada suurteks takistusteks. Sinu keha on su ainus tõeline kodu – ainus paik, kus sa pead elama kogu oma elu. Hoolitse selle eest armastuse ja teadlikkusega, alustades igast sammust, mille täna teed.  Järgmises osas võtame luubi alla meie vundamendi peainseneri – jalalaba ;)! 

Ole valmis, sest see lugu muudab seda, kuidas sa igat oma sammu tajud!

Kirjutamiseni ja kohtume saalis!