Sidekoest faatsiani - su keha pole masin
Ma näen seda klientide juures ikka ja jälle.
Hetk, mil keha teeb klõps ja saab lõpuks aru… mitte mõistusega, vaid kehaga...Hetk, mil miski sees vabastab ruumi ja inimene tunneb:
“Ahhaa. Nii lihtsalt võibki olla?”
Eelmises postituses jäime seisma klassikalise vaate juurde – sidekude kui toetav kest, kui bioloogiline liim, mis hoiab meid lagunemast. See on tõsi, aga see on vaid pindmine kiht... jäämäe tipp. Kui me läheme sügavamale, siis faatsia ei ole lihtsalt passiivne ümbris - see, milleni me nüüd jõuame, on korraga sügavam, pehmem ja samas palju elusam...
See on intelligentne organ... elus, voolav ja – mis kõige olulisem – emotsionaalselt laetud mäluväli...
See on meie keha suurim kommunikatsioonivõrk, mis ühendab varbatipu pealaega kiiremini kui ükski närviimpulss seda suudaks...
Faatsia ei ole lihtsalt üks sidekoe tüüp...
See on sidekoe teadvustatud vorm – vedelkristalne, voolav, reageeriv, tunnetav. Kui sidekude on vundament, siis faatsia on kogu elusolemise keel. See on meie keha sisemine internet, valguskaabel ja närvisüsteemi eelkäija ühes. Faatsia on see osa sidekoest, mis pulseerib, reageerib, kuulab, salvestab ja juhib infot kiiremini kui närvid seda suudaksid.
Just sellepärast võib üks väike pinge jalatalla all anda signaali õlga või silmakoopasse – faatsia on katkematu. Ta ei tunne piire.
Olen aastaid oma klientidele rääkinud ja läbi praktika näidanud, et looduses ei eksisteeri sirgjooni... vaata puutüve keerdu, vaata galaktikate pöörlemist, vaata, kuidas vesi voolates endasse keerdub. Kõik on spiraalne. Isegi su DNA ei ole sirge – see on spiraal. Ja ometi, kui me siseneme klassikalise treeningu maailma, siis me hakkame järsku käituma masinlikult – teeme ühesuunalisi tõmbeid, lineaarseid surumisi... Me ehitame küll lihast, aga me teeme seda tihtipeale faatsia arvelt, lukustades oma keha jäikadesse, elututesse mustritesse, mis varem või hiljem kuskilt järele annavad...
See ei ole lihtsalt kile - see on kristalliline vesi
Kui me räägime faatsiast, siis me ei räägi surnud kilekihist, mida me näeme anatoomiaõpikutes - valget kile, mis keha katab. Aga see on surnud kude...
Elusas kehas on faatsia midagi hoopis muud... See on struktureeritud vesi, vedelkristalne olek, mis pulseerib ja reageerib kõigele. Mitte lihtsalt niiskus – vaid vesi, mis reageerib kavatsusele, vibratsioonile ja liikumisele. See on kvantorgan, mis on ühenduses meie teadvusega. Kui teadlased vaatavad fassat mikroskoobi all, näevad nad mikroskoopilisi torusid, mis on täidetud geelja materjaliga - struktuurse veega... ja need torud muudavad oma ühendusi vastavalt sellele, mida me mõtleme ja kuidas me liigume...
Siin tulebki mängu Masaru Emoto pärand... Sinu faatsia on vesi. See on 70% sinu kehast. See on sama vesi, millest Masaru Emoto näitas, et vesi võtab kuju sõltuvalt sagedusest, sõnast, isegi mõttest. Kui vett saab programmeerida sõnumiga ARMASTUS, siis mõtle – mis saab siis, kui sinu faatsia on 70% veest? Mida ta teeb sinu mõtete, hinnangute, uskumuste ja sisekõnega?
Kui sa ütled endale - mul on nõrk selg… ma olen jäik… ma olen katki…siis kuuleb seda ka sinu faatsia... ja ehitab ennast selle järgi. Kui sa ütled - ma olen avatud… ma liigun kergelt… mu keha on tark…ehitab ta end selle järgi.
Siit tulebki tõde, mida paljud alles õpivad - faatsia ei ole lihtsalt füüsiline kude. See on bioloogiline reaktsioon sinu sisemaailmale.
Faatsia kui tegelik "aju" – kes keda juhib?
Meile on õpetatud, et aju juhib keha. Aga tegelikult? Faatsia on meie suurim sensoorne organ... Selles on kordades rohkem närvilõpmeid kui lihastes. See on meie peamine liides välismaailmaga. See on organ, mis tunnetab ja alles siis saadab info ajule interpreteerimiseks.
Mõtle sellele... aju istub pimedas toas - ta ei näe ega koge maailma otse. Ta toetub täielikult signaalidele, mida faatsia talle saadab. Kui sinu faatsia on pinges, kuiv ja traumeeritud, siis on ka signaalid, mis ajju jõuavad, moonutatud. Meie reaalsustaju sõltub sellest, kui tõene on meie faatsia kommunikatsioonivõrk. See on justkui filter... kui filter on must, siis on ka pilt maailmast ähmane ja hirmutav. Kui me vabastame faatsia, siis me tegelikult justkui uuendame oma aju tarkvara... me anname talle uut ja puhast infot, mis võimaldab meil tunda end turvaliselt ja kohalolevana.
Tänapäeva teadus hakkab märkama seda, mida ma olen oma klientide peal alati tundnud: faatsia on tegelikult keha bioloogiline valguskaabel. See on vedelkristalne võrgustik, mis juhib biofootoneid ehk valgusinfot... Kui sinu faatsia on terve ja voolav, liigub info takistusteta ja su rakud on "sünkroonis". Aga kui kude on kleepunud, traumeeritud või kuiv, siis see valgus sumbub... Tekib informatsiooniline müra, väsimus ja haigus. Kui me teeme neid spiraalseid pööreid ja vabastame "käsipidurid", siis me tegelikult puhastame oma keha sisekommunikatsiooni... Me lülitame valguse uuesti sisse. See on põhjus, miks tunned, et oled justkui "eredam" ja elusam... su rakud on uuesti ühenduses kogu süsteemiga.
Spiraal on meie kehakudede emakeel ja tervenemise võti
Minu töös on faatsia ja lihaste suhe alati olnud katkematus sünergias... Isegi kui ma suunan klienti tegema pealtnäha lihtsat jõuharjutust, õpetan ma talle spiraalset lihasahelat... orgaanilist liikumist. Miks? Sest faatsia "ärkab" ja vabaneb vaid läbi rotatsiooni... läbi vastassuunaliste pöörete.
Kui sa liigud spiraalselt, sa justkui väänaksid märga rätikut – sa surud sealt välja vana, seisma jäänud informatsiooni ja emotsionaalse prügi ning lased uuel, toitainerikkal niisutusel asemele voolata... See ongi see hetk, kus me ehitame keha ja samal ajal tervendame teda seestpoolt. Traditsiooniline treening on sageli liiga lineaarne - liiga kahemõõtmeline... aga meie keha on kolmemõõtmeline spiraalne ime.
Spiraalne liikumine ei ole lihtsalt harjutus... see on dialoog faatsiaga, kus me ütleme talle, et ta on vaba liikuma. See on viis, kuidas me viime niisutuse nendesse kohtadesse, mis on aastatega muutunud kuivaks ja rabedaks... nagu vana käsn, mis vajab uuesti vett, et muutuda elastseks.
Keha ei unusta... ta talletab emotsionaalsed kihid
Oma klientide pealt kogen iga päev - trauma ja stress ei kao kuhugi – nad kristalliseeruvad meie kudedesse. Meie faatsia on meie emotsionaalne arhiiv... ja see ulatub isegi meie sõrmeotsteni. Iga sõrm on otseliin siseelundite ja aju seisundini. Näiteks väike sõrm on tee südameni... kui me mudime ja krutime sõrmi - siis vabastame me keti, mis ulatub randmest kaelani ja sealt vaimse selguseni välja. Hinga rahulikult ja muuda telerit vaadates või muul hetkel harjumuseks end mudida :).
Võtame näiteks parema õla valu. Sageli ei ole see üldse seotud füüsilise pingutuseg... see on maailma raskuse kandmine. See on majanduslik koorem, vastutus pere eest - kõik need emotsioonid, mida me pole osanud läbi seedida, salvestuvad fassa veemälus.
Ja kui me siis kasutame vastupanuvenitust – kus me hoiame lihast aktiivsena, samal ajal teda pikendades läbi spiraalse liini – siis me ei tegele ainult füüsilise pikkusega... me avame need käsipidurid, kuhu emotsioonid on kinni jäänud.
Olen näinud hetki, kus pärast "õiget puudutust" ja vabanemist voolavad pisarad... mitte valust, vaid kergusest. Keha laseb lõpuks lahti loost, mida ta on aastakümneid endas kandnud. See on hetk, kus "võimatu, woo-doo ja umbluu" muutuvad reaalsuseks.
...kus alaseljavalu oli päriselt hirm kokku kukkuda...lõualuu pinged olid allasurutud sõnad...puusad kandsid vana süütunnet...kael oli “peast elamise” tagajärg...rindkere oli lukus elamata emotsioonidest...kui faatsia laseb lahti, laseb inimene ka...
Sinu rüht kui kilp – miks me end lukustame?
Siit jõuame ühe sügavama tõdemuseni - halb rüht ei ole sageli mitte laiskus, vaid keha bioloogiline otsus end kaitsta - see on kaitsekilp...
Ettepoole vajunud õlad ja kumer selg on ürgne refleks varjata oma kõige haavatavamaid osi – südant, kurku ja pehmet kõhtu. See on bioloogiline katse muuta end märkamatuks või ehitada sein maailma ja enda vahele. Kui sa elad aastaid selle kilbi taga, siis su faatsia kristalliseerubki sellesse asendisse. Sinu raudrüü muutub nii paksuks, et sa ei tunne enam valu, aga sel on oma hind - sa ei tunne ka täielikku elujõudu.
Me ei saa seda kilpi kelleltki jõuga käest rebida, vaid me peame faatsiale läbi orgaanilise liikumise ja rotatsiooni tõestama, et oht on möödas. Alles siis, kui keha tunneb end turvaliselt, saab see kilp, see kaitse... langeda ja asenduda loomuliku, hõljuva kergusega.
Siseorganite vabadus ja rakutasandi noorenemine
Faatsia ei ole ainult naha all... see võrgustik läbib ja ümbritseb igat su siseorganit, nääret ja veresoont. Su süda ja kopsud on "pakitud" faatsia-kottidesse ja kui need on liiga kitsad, ei saa organid pulseerida oma loomulikus rütmis. Spiraalne liikumine on ruumi tegemine oma elutähtsatele organitele. See mehaaniline surve käivitab mehhanotransduktsiooni – me anname rakumembraanidele signaali uuenemiseks... Me sunnime keha saatma tüvirakke sinna, kus kude on väsinud, ja tootma uut elastiini. See on rakutasandi noorendusprogramm ilma skalpellita.
Sinu nägu, su rüht, su sagedus
Kas oled kunagi mõelnud, miks mõni inimene näeb vaatamata tervislikule eluviisile välja "hallikas" või väsinud? See on faatsia piirang... Kui me oleme emotsionaalselt lukus, siis meie fassa tõmbub kokku - surudes kokku isegi meie luustiku.
Aga siin on see ime... fassa on muudetav. Kui me hakkame oma kude õigesti liigutama, kui me lisame sinna spiraalsuse ja teadliku hingamise, siis hakkab keha end lahti pakkima. Ma olen näinud muutusi, kus kliendi pilk avaneb, silmad lähevad selgemaks ja rüht muutub mitte läbi pingutuse, vaid läbi vabanemise. Luud paigutuvad faatsias õigetele kohtadele... sest fassa ei ole enam nende ümber pingul olev puur.
Stressirežiimist välja – bioloogiline taaskäivitus
Me elame ühiskonnas, mis on suunab meid kõiki kroonilisse ellujäämisrežiimi... fight-or-flight on saanud meie normaalsuseks. Aga keha ei saa terveneda, kui ta on ohuseisundis - kui faatsia on pingul, siis ta saadab ajule lakkamatu signaali, et oleme rünnaku all. See on suletud ring...
Spiraalsed fassamanöövrid ei ole lihtsalt venitused, selle iseloomustamiseks saab kasutada moodsat sõna biohäkkimine - ja see on miski, mis lülitab keha sümpaatiliselt närvisüsteemilt ümber parasümpaatilisele... meie kõige sügavamale puhkeseisundile.
Me avame rindkere, vabastame diafragma ja anname uitnärvile ruumi hingata. Alles siis, kui keha tunneb end turvaliselt, saab alata tegelik lihasehitus ja kudede uuenemine.
Tensegrity – me oleme pinge-arhitektuuri meistriteosed
Klassikaline anatoomia ütleb, et luud kannavad meie raskust. Ma arvan, et me peaksime vaatama seda avatud meelega - sest meie keha toimib tensegrity (pinge-terviklikkuse) printsiibil... Meie keha on süsteem, kus luud on tugipostid, mis ei puutu üksteisega kokku ja faatsia on see pingestatud kaablisüsteem, mis hoiab kõike paigas.
Kui üks kaabel on kuskilt liiga pingul – näiteks vana hüppeliigese trauma tõttu – siis vastukaaluks tõmbub viltu su vastasõlg või isegi lõualuu. Seetõttu ei tegele ma kunagi vaid ühe valusa kohaga. Ma vaatan keha kui tervikut. Kui me vabastame pinge ühes liinis, siis leiab kogu süsteem – see pinge-arhitektuur – uue ja vabama tasakaalu.
Me ei ravi sümptomit, me häälestame tervet süsteemi.
Puhastus rakutasandil – vesi ja keemia
Kuna faatsia on justkui käsn, siis ta kogub endasse ka biokeemilist prügi. Kui me liigume vähe ja tarbime sünteetilisi aineid – olgu selleks toit või kodukeemia – siis meie faatsia vesi muutub seisvaks tiigiveeks - see muutub kleepuvaks, läheb justkui hapuks ja tekivad käsipidurid. Me peame selle "targa vee" oma kudedes uuesti voolama saama. Sa ei saa ehitada templit mädanevale vundamendile... faatsia tervis on otseses seoses sellega, kui puhas on sinu sisekeskkond... ja seal hulgas ka sinu mõtted - sinu sisemaailm.
Enesevastutus ja tervenemise vägi
Kõige olulisem pusletükk - tervenemine ei ole midagi, mida keegi teeb sulle. See on midagi, milleks sina lood tingimused oma kehas - et su keha saaks seda teha ise. Meie kehal on sisseehitatud tarkus end parandada, me peame lihtsalt võtma vastutuse ja lõpetama takistamise.
Kui sa õpid tundma oma faatsiat, õpid sa kuulama oma keha signaale enne, kui neist saab karjuv valu. See on elustiil, kus sa ei ole oma keha ohver, vaid selle teadlik koostööpartner. Meie ülesanne on hoida oma vesi voolavana, oma sagedus puhtana ja oma spiraalid avatuna... ja keha teeb ülejäänu ise.
Või mis?...kas sa tunned seda kergust juba ainuüksi mõeldes sellisele tulevikule?
Kuidas alustada? Praktilised sammud selle"vee" liigutamiseks
Sa ei pea tegema keerulisi akrobaatilisi harjutusi, et oma faatsia uuesti liikuma panna. Alusta nendest lihtsatest, aga sügavatest muudatustest:
Loo spiraalset liikumist
Iga kord, kui end liigutad – olgu see sirutus hommikul või raskuse tõstmine – lisa sinna väike rotatsioon. Keera oma randmeid, ava oma puusi ringjate liigutustega, lase lülisambal voolavalt pöörelda. See justkui väänab su koest välja seisma jäänud info ja toob uue niisutuse asemele.
Vastupanuvenitus
Ära lihtsalt ripu lihase otsas. Loo lihases aktiivne pinge ja alles siis hakka seda aeglaselt pikendama. See on sinu otsene dialoog faatsiaga, mis õpetab talle turvatunnet ja jõudu üheaegselt.
Vabasta oma jalad
Võta jalanõud jalast nii tihti kui võimalik. Kõnni murul, liival või kasvõi kodus paljajalu. Su jalg on su keha esimene sensor – kui see on vaba, on ka su ülejäänud keha ahelad vabad.
Hüdreeri ja puhasta
Joo puhast vett, aga tee seda teadlikult. Pea meeles Emotot – sinu kavatsus muudab vee struktuuri. Ja vähenda mürke oma keskkonnas, et su faatsia vesi ei muutuks seisvaks tiigiveeks.
Hingamine kui massaaž
Hingamine on faatsia kõige kiirem taaskäivitus. Hinga sügavalt kõhtu ja külgedele, tundes, kuidas su sisemine faatsia võrk seestpoolt avaneb ja laieneb.
Kokkuvõtteks - sina oled dirigent ja see on sinu sümfoonia!
Kõik see, millest ma räägin – spiraalid, veemälu, kvantorganid ja tensegrity – taandub ühele lihtsale tõele - sa ei ole oma keha vang või olukorra ohver - sa oled selle elava sümfoonia dirigent!
Me oleme liiga kaua uskunud, et oleme katki ja keegi teine peab meid parandama. Aga faatsia õpetab meile, et meil on kõik tööriistad juba olemas. Iga otsus, iga teadlik hingetõmme ja iga spiraalne liigutus on samm vabaduse suunas. See pole pelgalt treening - see on tagasitulek iseenda juurde – sinna, kus liikumine on kerge, rüht on vaba ja siseilm on selge.
Ma ei õpeta sulle lihtsalt harjutusi. Ma õpetan sulle viisi, kuidas oma kehas uuesti kodus olla. Sest kui su vesi voolab ja su spiraalid on avatud, siis ei ole olemas sellist asja nagu vananemine või kangus... on ainult pidev avanemine ja uuenemine.
...nii et hinga end lahti, lase käed vabaks ja hakka uuesti voolama. Su keha on seda hetke oodanud.
xxx
Jana
PS. Artiklil on vaid informatiivne eesmärk ega asenda meditsiinilist nõustamist. Tervisemurede, diagnoosi või ravi saamiseks pöörduge alati kvalifitseeritud spetsialisti või arsti poole.
Lisa kommentaar