Võistlusettevalmistus... total mindf**k...

Kuidas aga õnnestus mul üldse sinna kutse saada? 

Ma ei tea :). 

Jah, Arnoldile saab ainult kutsetega ja mina ei ole ju veel PROdes võistelnudki…aga kui sain mitmest allikast julgustust, et minu amatöörsportlase CV on korralik ja ma ei ole kunagi näidanud laval halba vormi - siis otsustasin seda sinilindu ikkagi püüda ning saatsin taotluse ära! 

Ja hakkasin valmistuma võistlushooajaks – teadmata, kas saan üldse lavale…te võite vaid ette kujutada seda õnnetunnet, kui see kutse mu postkasti maandus… ooomaigaaaad…see oli nii ebareaalne. Ja vahepeal muudeti PRO-de võistlus MM’iks! Ehk siis minu Elite Pro debüüt saab olema MM! 

Täiesti kreisi :D! 

Ettevalmistus algas suurepäraselt – keha oli juba justkui oodanud seda hetke ja kõik sujus…kuni…oktoobri viimasel pühapäeval sõitis kaaluhüppe peale katus ära – jah mõistusega võttes ma teadsin kõiki põhjuseid, miks see juhtus aga emotsionaalselt oli see kreisi.
Samal päeval keelas Sergei mul ära edasise kaalumise ja reaalselt valmistusin võistlusteks puhtalt visuaalse pildi järgi – Sergei näeb mind ju igal tööpäevaõhtul ja olin koguaeg tal silma all :). 

Puhtalt visuaalse vaatluse põhjal muutsime ka koormust ja makrosid! 

16. novembril keelas ta mul ära minu lemmikud pikad jalutuskäigud – taas otsus mida mul oli mentaalselt hästi raske vastu võtta – 26 päeva enne võistlust tahaks ju anda endast järjest rohkem, mitte lükata jalgu seinale! 

Ehk siis iga hooaeg ongi erinev ja sain aru, et sel korral ongi minu väljakutseks hoopis anda oma kehale rohkem puhkust! Kolmandal „puhkuse" päeval nägin tegelikult ise ka, et vorm hakkab paremaks minema, muutsime siis veidi makrode vahekorda nädala lõikes ning kui eelmisel teisipäeval lükkas Sergei mind trennis kaalule, siis see number rääkis sellest, et oleme täiega graafikus!!! 

Tunne ja tahtmine enda endast kõik olid tugevad! Olin samal päeval käinud ka veredoonoriks ja ka tervisenäitajad olid väga head – hemoglobiin näiteks 146…ja seda võistlusdieedil – 18 päeva enne lava… pole paha…mis :)?

Miks siis ikkagi crash’isin sel esmaspäeval? Kes seda teab :)? Hommik algas suurepäraselt… tööl läks kõik sujuvalt aga kui jõudsin trenni, siis olin „katki“ …täiesti ilma põhjuseta…vähemalt mitte ühtegi mõistlikku põhjust ei olnud… Venitasin enne trenni ja nägin täiesti „kainelt“ et 99% tõenäosusega saan õigeks ajaks vormi. Kuid siin tulebki mängu madala rasvaprotsendi ja hormoonide „sünergia“ – täiesti adekvaatne ja mõistlik inimene võib järgmisel hetkel pisaratesse uppuda…ise samal ajal täiesti hämmingus olles – aru saamata mis või miks parasjagu toimub?!?!

Ehk siis jah, 12 päeva enne võistlust ongi täiesti normaalne, et keha hakkab toimuvale vastu võitlema. Küll on aga mul hea meel, et mu treener loeb mind nii hästi. Talle piisas ühest pilgust minule ja ütles kohe – täna ei treeni vaid lähed kohe koju magama! 

Mul oli nagu WTF!!! Et kaks nädalat tagasi võttis kõndimise ära ja nüüd ei saa isegi trenni teha!?! Halloooo – sa ikka mäletad, et mul on kohe-kohe võistlused?!? Kes mind tunnevad, siis teavad – ma olen „tööloom“ ja olen valmis tegema järjest rohkem ning mulle annab rahulolu teadmine, et olen endast andnud kõik! Siis suudan end ka halva tulemuse korral heasse kohta tõsta – sest tean, et tegin maksimumi ja rohkem ei oleks saanudki! A’la teen neli tundi kardiot ja ütled, et tund tuleb juurde – no problemo – teen ära. 10 mintsa kickbacke trenni lõppu – teen ära, kasvõi poolteadvusel olles…aga puhkamine on minu jaoks tõeline eneseületus. 

Jah…sel hooajal tundub fookuses olevat just selle nõrkusega tegelemine…õigel ajal puhkamine ja nuuuuh…eks pean arvestama ka, et ei ole minu keha ju enam 25-aastane :)

Võin öelda, et see pole lihtne olnud…aga tulles tagasi, siis esmaspäeva õhtul läksingi koju…magasin 8,5 tundi tavapärase 4-5-6 tunni asemel ja hommikul oli minu maailmas kõik taas korras…
Isegi vorm meeldis :)

Kes arvab, et nüüd magangi 8h siis nope…teisipäeval läksin ka vara magama mõttega, et ärkan kellata ja magan nii kaua kui vaja…njah ;)... ärkasin ikkagi minu jaoks tavapäraselt umbes kell 4 :). Kolmapäeval mõtlesin, et lähen siis hiljem magama ja äkki siis magan kauem…nope…viimased ööd olen taas ärganud peale 4-5 unetundi…

Aga me kõik olemegi erinevad ja funktsioneerime erinevalt :) …minu vähesed unetunnid ei ole aga õnneks pidurdanud kaalulangust – teisipäeva hommikuse ja tänahommikuse vahe on -1kg…ja lavani on 8 päeva…Ka eelmiste hooaegade excelite järgi oleme täitsa graafikus ja lootus elab :)

Mis on veel sel hooajal teisiti – ma ei salvesta oma hommikusi poseerimisi – ehk siis ma võtan endalt võimaluse ülemõtlemiseks ja analüüsimiseks. Hoian end sel viisil ka heas kohas, usaldan treenerit ja keskendun lihtsalt sellele, et elan päeva kaupa ja teen ära kõik mis parasjagu vaja – kõikide loogikareeglite järgi…küll siis tuleb tulemus ka :)

Võistluste tase on kõrge ja kohale on tulemas päris palju võistlejaid – seetõttu lähen lavale 0-ootustega. Kuid loodan olla parem, kui aasta tagasi! 

Treeneriga oleme paika pannud omad vormieesmärgid ja kui näen, et olen need saavutanud, siis on ka põhjust rahuloluks :)! 

Seega ausõna, lähen oma debüütvõistlust täiega nautima ja keelan ka teistel igasuguste ootuste seadmise :)!

Aitäh, et olete olnud nii palju toeks oma julgustavate ja positiivsete sõnumitega!

Siiralt tänulik,
Jana
xxx