Motivatsioon on emotsioon

Ma arvan, et üks populaarsemaid küsimusi, mida minult küsitakse on „Kuidas leida motivatsiooni?“

Motivatsioonile pannakse väga suur vastutus – sest kui midagi jääb tegemata, siis tihtipeale on just motivatsiooni puudumine süüdlaseks :)
Aga mis see müstiline motivatsioon siis ikkagi on?

Erinevad allikad pakuvad mitmeid motivatsiooni definitsioone, aga kokkuvõtteks võiks vast öelda, et motivatsioon on justkui oskus suurendada oma (või kellegi teise) energiat, et saavutada midagi positiivset. Motivatsioon on inimese ajendid(eelkõige sisemised), põhjused ja jõud, mis mõjutavad tema tegevust. Motivatsiooni aspekte saab kirjeldada kahe omavahel põimunud protsessiga - eesmärgi seadmine ja selle poole püüdlemine.

Tegelikult tundub mulle, et motivatsiooniga ühte patta pannakse kolm eri teemat :) - stiimulid, motivaatorid ja tahe.
Stiimulid ehk välised motiveerimisvahendid võivad olla nii majanduslikud
(palk, preemia, kindlustused, töövahendid) kui ka sotsiaalsed (edutamine, karjäär, töö
rikastamine, töökeskkond).
Motivaatorid ehk sisemised motivatsioonivahendid on seotud nn psühholoogilise tasuga. Inimene rakendab oma võimeid, teadmisi ja oskusi ning areneb selle kaudu, saab tunnustust ja tähelepanu.
Tahe ehk pühendumus on aga sisemise motivatsiooni edasiarendus - sihikindel, kõigutamatu ja otsustav tahtepingutus, mille on tinginud isiklik valik ja otsus.

Kuidas sulle tundub, millisega nendest kolmest on seotud sinu eesmärk/eesmärgid :)?

Personalijuhtimise käsiraamatus antakse selline tõlgendus sisemisele ja välimisele motivatsioonile:

Sisemine motivatsioon – tegevusega ollakse hõivatud tegevuse enese pärast, tegevuse sooritus pakub naudingut, tegutsemine on vabatahtlik, teadlik ning vajaduseta materiaalse tasu järele.
Väline motivatsioon – tegevust ei sooritata huvist, vaid tagajärgedele mõeldes, mõjutatuna kas välisest või sisemisest innustamisest, lubadusest või hoiatusest.
Lisan siia juurde Vikipediast:
Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena. Tahe võimaldab kontrollida oma käitumist. Tahtlikku tegu tajutakse isiklikult kontrollituna.

Eelnevast saame siis aimu, et motivatsioonil on kaks suunda - sisemine ja väline, ning tugevalt teadvustatud sisemine motivatsioon vastab väitele - "ma tahan seda teha".

Väline motivatsioon vastab väitele – „ma pean seda tegema“. Ja nagu nimigi väidab, põhjus selleks ei tule mitte seest. Tegemist ei ole meie sisemise sooviga, vaid mingil muul põhjusel tegemist vajava asjaga. Põhjuseks, miks ma pean, on mingi väline – minust sõltumatu faktor. Väliseks faktoriks võivad olla töökohustused, raha, edevus, antud lubadused jne. Väline motivatsioon töötab vaid nii kaua, kuniks teda on - kui see meid enam ei motiveeri, siis tabab meid apaatia ja tahtmatus seda tegevust edasi teha.
Kui motivatsioon tuleb aga seest, siis motivatsiooniküsimust tavaliselt ei tekigi. Me lihtsalt teeme midagi, sest meile meeldib, me naudime antud tegevust ja me ei küsi endalt, miks. Me teeme, me toimetame ja askeldame ning lihtsalt sellepärast, et me tahame neid asju teha!
Vaid siis, kui me teeme oma tegevusi vabast tahtest ja loovalt, on meie tegevus iseenesest arenev ja tulemuslik. Vaid siis avaneb meie ees üha uusi ja uusi teid ning me näeme uusi lahendusi.

Sisemine motivatsioon käivitab, väline sunnib. Sisemine motivatsioon on käima tõmbav, väline on tagant lükkav.

Kui sa parasjagu ei tea, miks sa midagi teed – on see sisemine või väline motivatsioon - siis esitagi endale see küsimus: miks ma seda tegevust teen? Mõtle mis sind innustab? On need välised või sisemised tegurid? Vastavalt sellele, kas vastuseks on sisemine soov või väline sundlus, saadki panna motivatsiooni liigi paika.

Kui oled kindel, et sinu eesmärgid on seotud sisemise motivatsiooni ja tahtega, siis oled juba sammuke lähemal oma eesmärkide saavutamisele :)!

Aga sellest ainuüksi ei piisa – tegelikult on üheks oluliseks faktoriks ka tahtejõud. See aga ei ole sama mis motivatsioon.

Tahtejõud, võimalikult lihtsalt väljendudes – on inimese võime pikaajaliste eesmärkide nimel loobuda lühiajalistest naudingutest.

Ehk siis tegelikult võime hoopis öelda, et otsa ei saa mitte motivatsioon ja tahe vaid puudu jääb tahtejõust!

Tahtejõu olulisem komponent ja edukuse ennustaja on uuringute järgi enesedistsipliin ehk võime regulaarselt ja järjekindlalt sihi nimel tegutseda. Tahtejõud on küll teatud piirini kaasa sündinud aga üha enam uuringuid kinnitavad, et tahtejõud, enesedistsipliin on oskus! See tähendab seda, et ta on õpitav, arendatav ja treenitav. Nagu ikka treeningutega, siis mõnel läheb lihtsamalt ja mõnel raskemini, ent meil kõigil on lootust tahtejõudu kasvatada ka siis, kui me minevikus pole olnud just kõige järjekindlamad treenijad.
Tahtejõul, nagu ka teistel võimekustel, on inimese jaoks piirid ainult siis, kui ta ise usub, et tema tahtejõul on piirid. Unistamise ja tegutsemise vahel on suur erinevus - kui sõnad näitavad, kelleks sa saada tahad, siis teod räägivad sellest, kes sa oled.

Kuidas siis oma tahtejõudu treenida?

Või tunduda väga igav aga salarelvaks on rutiin. Tahad hoida ja kasvatada oma tahtejõudu? Tee söömisest rutiin. Magamisest rutiin. Trennist rutiin. Puhkamisest rutiin. Isegi logelemisest (mida on ka vaja) rutiin. Ehk planeerimine ja rutiini loomine ning sellest kinni hoidmine on võtmesõnad. Kahel põhjusel – mõlemad otseselt seotud tahtejõuga – esiteks: nii kulutad sa vähem vaimuenergiat (tahtejõudu) otsustamisele, valikute tegemisele. Ja teiseks, loomulikult, nii saad keskenduda ja panustada rohkem vaimujõudu tegevustele, mis su sportliku tahtejõu kasvatamisele kaasa aitavad.

Edukas olemine eeldab tihti kindlat igapäevast rutiini ning just see ongi ühine tunnus väga edukate inimeste elus. Oluline on mõista, et kõik tegevused, millega sa end päevast-päeva tegevuses hoiad, aitavad kas Sinu edule kaasa või hoiavad seda tagasi.

Põhjendus on see, et piisava arvu korduste järel muutuvad tegevused aju jaoks rutiiniks – me harjume nii tegutsema. Olles otsustanud võtta oma elu eest vastutust, mõtle välja rutiinid, mis just sinu edule kaasa aitavad!

Meie keha on äärmiselt ökonoomne masin ja seetõttu oleme ka meie ise oma loomult pigem mugavad, et mitte öelda laisad. Motivatsioon on aga jõud, et mõtetest saaks midagi reaalset ehk tegutsemine ja enda liikuma sundimiseks vajame tugevat ajendit.
Kui puudub suur tahe, on raske leida jõudu mugavustsoonist välja tulla. Seepärast aitavadki meid rutiinid, planeerimine ja kasvõi tuimalt plaani täitmine.

Kuid kõige parem on siiski, kui sinus põleb sisemine tahe ja kirg. Sest sel juhul innustab iga väiksemgi saavutus ja tõstab ka sinu motivatsiooni veel enam. Siis oled sa sisemiselt motiveeritud, entusiastlik ning põnevil, suundudes uutele seiklustele ja avatud teekonnale. Enda proovile panemisest, õppimisest ja avastamisest saad sa vaid naudingut ning tagasilööke oskad võtta õppetundidena.

Alguses võib motivatsiooni säilitamine ja tahtejõu treenimine nõuda pingutust.
Aga siis kiida ennast. Isegi, kui tulemused on väiksed, kiida ennast nende eest! Peamine on liikumine parema suunas, isegi kui teekond on aeglane ja käänuline. Mõtle, millega ennast premeerida – näiteks kinoskäiguga, mõne uue riideesemega või ajaga iseendale. Samuti vaata üle senitehtud töö. Igapäevased väikesed muudatused on suures pildis olulised ja palju mastaapsemad.
Meil kõigil on päevas 24 tundi, aga meid eristab see, kuidas me seda aega kasutame!
Hinda järjepidevalt ja vaata tagasi teekonnale – näiteks igal pühapäeval - kui kaugele sa olid ning kui kaugel oled sa praegu oma eesmärgist.

Esita endale järgmised küsimused:
- Kas ma peaksin midagi muutma või parandama, et oma eesmärgi suunas paremini liikuda?
- Mida ma saaksin sellel nädalal teha, et oma eesmärgile lähemale liikuda?
Pühenda ennast sellel nädalal 100% ja kui koguaeg tegutseda ei saa, siis vähemalt mõtle häid mõtteid seoses oma eesmärgiga! Ole oma eesmärkide saavutamisel järjepidev ja naudi seda teekonda!

Motivatsioon on tegelikult emotsioon ja see on miski, mida me peame igal hommikul tekitama.
Ära sukeldu hommikul esimese asjana Insta-feedi vaid hoopis mõtle sellele, mis on need tegevused ja sammud, mida täna tehes liigud oma eesmärgi saavutamisele lähemale!

Tunneta seda ambitsiooni, kirge ja elevust!

Usu mind, kui sa oled iga päeva alguses kohe loonud värske emotsionaalse sideme oma eesmärkidega ja oled nende saavutamisest motiveeritud, siis on ka sinu päeva emotsioon, tahtejõud ja kõik muu hoopis teisel levelil :)! Kui aga alustad päeva juba "mehhh"-tundega ja ei saa end kuidagi käima tõmmatud, siis on sealt väga keeruline miskit paremaks keerata :)

xxx
Jana

Lisa kommentaar