Blogi
Motivatsioon on emotsioon
Motivatsioonile pannakse väga suur vastutus – sest kui midagi jääb tegemata, siis tihtipeale on just motivatsiooni puudumine süüdlaseks :)
Aga mis see müstiline motivatsioon siis ikkagi on?
Erinevad allikad pakuvad mitmeid motivatsiooni definitsioone, aga kokkuvõtteks võiks vast öelda, et motivatsioon on justkui oskus suurendada oma (või kellegi teise) energiat, et saavutada midagi positiivset. Motivatsioon on inimese ajendid(eelkõige sisemised), põhjused ja jõud, mis mõjutavad tema tegevust. Motivatsiooni aspekte saab kirjeldada kahe omavahel põimunud protsessiga - eesmärgi seadmine ja selle poole püüdlemine.
Emotsioonide jõust ja muutuste rakendamisest
Paraku aga näen, et inimestel on peal nii palju pidureid, mis tulenevad puhtalt nende emotsioonidest. Emotsioonides ei ole mitte midagi halba! Vastupidi - nad on väga heaks kütuseks.
“It is not about managing your emotions,Ehk siis...asja tuum ei ole mitte meie emotsioonide kontrollimisel või haldamisel...aga hoopis selles, kuidas kontrollida meie reaktsioone oma emotsioonidele.
it is about managing your reactions to your emotions”
/Yung Pueblo
Kui võimendad neid ja lubad neil kõik üle võtta või surud oma emotsioonid maha ja püüad neid oma elust välja visata, siis raiskad üht kõige hinnalisemat ressurssi.
Trennis muusikaga või muusikata?
Minult on palju uuritud, et kas kuulan trennis pigem muusikat või podcaste? Kui nüüd eristada jõusaalitreening ja kardio, siis kõrvaklappe kasutan vaid kardiot tehes ning treeningu ajal ei kuula ma mitte midagi. Miks? Sest see segab :). Justnimelt – see segab mu keskendumist - muusikaga kaasa minnes ei saa ma keskenduda treeningule ja iseendale.
Jõusaalitreeningu ajal lülitan võimaluse korral välja kõik endast väljaspool asuva, et saaksin maksimaalselt kuulata ja tunnetada oma keha. Ning kuigi ma olen tegelikult päris osav rööprähkleja, siis tundub, et ühe harjutuse sooritamise ajal jälgitavaid asju on minu jaoks nii palju, et klappidest sissetulev on juba liig.
Otseloomulikult võib trennis käia ka niisama aju puhkamas ja sõpradega hängimas - miks mitte, olen seda teinud minagi ja tean, et see on väga tore meelelahutus!
Täidad toiduga tühjuse tunnet?
Kes mind Instagramis jälgib ja inglise keelt loeb, võib tunda, et see söömise teema on juba täiega tüütavaks muutunud aga sorry :) .
Kirjutama pani mind ühe jälgija tähelepanek, et mul arvatavasti ikkagi on toitumishäire, sest räägin binge eatingust ehk söömasööstudest nii palju ja pingutan nii väga, et jätta teistpidine mulje.
Njah…ma ei ole seda varjanud ja olen ka oma blogis kirjutanud, et tean mis tunne on süüa 1200-1300 kcal ja olla ikkagi täiesti vormist ära või soovides pakkuda oma kehale vaid parimat, on tulemuseks ortoreksia ja kaasnevad hirm, süütunne, ärevus ja palju muud mõnusat. Jah, olen teinud end nii katki, et mingil perioodil käisid kõik mõtted ainult toidu ümber – aga tänu oma analüütilisele ja kainele mõtlemisele sain vist päris õigel ajal „sabast“ kinni.
Ma pole arst ja ei saa endale diagnoosi panna aga just läbi teadliku arengu ja enesemääratluse võin öelda, et toitumishäiret mul ikka vist ei ole :)
Enesesabotaažist
Aga harutame siis täna lõpuks lahti enesesabotaaži teemat. See on miski, mida märkan nii enda, kui ka teiste juures igapäevaselt. Ja tead…see tekitab minus isegi abituse tunnet ja füüsilist valu - kui näen kuidas armsad, tublid, andekad inimesed panevad ise endale jalga taha.
Kas oled kuulnud enese saboteerimisest? Võib-olla pole sul õrna aimugi, mida see tegelikult tähendab, sest lõppude lõpuks ei ole sina ju kunagi saboteerinud ennast, eks? Kui sageli viivitad millegi tegemisega, alustamisega, edasi liikumisega?
Sul on tunne, et pead veel ootama - kuni oled rohkem valmis, teadlikum, rahaliselt paremas seisus, enesekindel või mõni muu ettekääne :).
Kuid tegelikult ei jõua see maagiline õige aeg kunagi kätte.
Siis möödub viis aastat ja te räägite sellest ikka veel, tundes, et pole veel valmis.
Tundub tuttav, eks?
Ole enda vastu hea
Ja teate – see ongi täiesti okei :) !
Eelmisel nädalal juhtus nii palju – nädala esimesel poolel tõusis mitmest coachingukohtumisest õhku mõte kirjutada enese sabotaažist – olen seda teemat ka varasemalt põgusalt puudutanud - aga nädala teisel poolel avaldatud uudis võistluse tühistamise kohta lõi mul hetkeks jalad alt, artikkel jäi kirjutamata ja blogipostitus ilmumata… Kuigi tunnistan ausalt – olin valmis ka „tugev“ olema ja selle igal juhul ära tegema. Aga siis…
…otsustasin anda endale aega ja elada oma emotsioonid läbi.
Liiga tihti me unustame ära, et erinevad tunded ongi okei ja kuuleme aina, et ole positiivne, ära mõtle negatiivselt, ära tunne negatiivseid tundeid. Me oleme harjunud oma tundeid alla suruma ja maske kandma. Kui sa aga ignoreerid oma tundeid ja surud neid alla, siis kogud neid endasse ja lood nendega seotult täiesti uued – tihtipeale just ennast kahjustavad – lood. Võttes aga teadlikult aega oma emotsioonid läbi elada, siis saame ka päriselt võimaluse nendest lahti lasta ja edasi minna :).
Kindlasti kirjutan ka enese sabotaažist pikemalt õigepea ;)!
Otsustest ja valikutest :)
Eile oli mul mega äge fitnessdeit Fitness Village'is imelise sportlase ja elustiilitreeneri @fitliisiga - sisaldades endas raskuste liigutamist ja palju naeru, aga ka sügavamat arutelu mõttemaailma ja valikute teemal...ja nagu mu Insta jälgijad võisid ka näha - justkui kirsiks tordil, külastasime maagilist kohta nimega “Gateau” - neil on imehead saiakesed ning mul on täielik nõrkus nende kardemoni ja kaneeli keeriste vastu :D.
Ja natuke ka selgituseks - kuna sain mitmeid küsimusi selle kohta, kuidas saan prepil olles midagi sellist süüa - süsivesikud ei tee teid paksuks! Hoopiski - süsivesikud aitavad peale trenni kaasa lihaste kasvule ja taastumisele - ning kui jätate süsivesikud ära, siis teed tünga oma lihastele ja piirad nende taastumist.
Muideks... lisaks trennile ka kõndisin eile palju ~ 23km kokku. Kuid
isegi kui sa piirad oma süsivesikute tarbimist - siis parim aeg
süsivesikute tarbimiseks on pärast treeningut, lisaks muule toetab see
ka teiste toidulisandite omastamist. Kuid see ei ole teema, millest täna
räägime :)
Märka enda arengut!
Küsi endalt aeg-ajalt: “Kuhu ma olen jõudnud ja kuidas ma olen arenenud?”. Võrdleme näiteks fotosid minu esimeselt ja viimaselt fotosessioonilt @happyemotionsphotography’ga.
Vasakpoolne pilt on tehtud 2018 aasta kevadhooajal ja parempoolne 2019 aasta sügishooajal...ehk nii 1,5 aastat on nende fotode vahel ...
Elamine pidevas süütundes…
Juba sinu sünnihetkest saab alguse sinu elu loo kirjutamine, oled nagu
käsn ja märkamatult imed endasse kõike seda, mida teised sinust või sinu
juuresolekul räägivad ning sellest saavad alguse sinu uskumused ja
tõekspidamised. Väga tihti on meie vanemate käitumine kantud parimast soovist
meid toetada ja suunata aga tulemused pole tihtipeale meid toetavad, vaid
põhjustavad meile märkamatuid pettumusi, süütunnet ja kannatusi – „me ei ole piisavad…me ei ole piisalvalt head, osavad, tublid, ilusad,
pikad jne-jne“.