Suu kuivab, käed ja hääl värisevad, kõht valutab, süda puperdab, kõnevõime on halvatud - hirm avalikult esinemise ees on üks väheseid ebameeldivaid asju, mida ma siiani pole suutnud oma elust eemaldada. Hoolimata sellest, et olen läbi viinud lugematu arv koolitusi, olnud laval nii tantsija, koorilaulja kui ka sportlasena – aga see hirm ei ole kuhugi kadunud. „Rambivalgus“ on totaalselt väljas minu mugavustsoonist. Aga oiii, kuidas ma naudin, kui keegi teine saab minu koostatud analüüsi, presentatsiooni või mõnel muul moel loodud tulemusega hiilata – mulle meeldib olla kardina taga…hall kardinal*…