Minult on palju uuritud, et kas kuulan trennis pigem muusikat või podcaste? Kui nüüd eristada jõusaalitreening ja kardio, siis kõrvaklappe kasutan vaid kardiot tehes ning treeningu ajal ei kuula ma mitte midagi. Miks? Sest see segab :). Justnimelt – see segab mu keskendumist - muusikaga kaasa minnes ei saa ma keskenduda treeningule ja iseendale.

Jõusaalitreeningu ajal lülitan võimaluse korral välja kõik endast väljaspool asuva, et saaksin maksimaalselt kuulata ja tunnetada oma keha. Ning kuigi ma olen tegelikult päris osav rööprähkleja, siis tundub, et ühe harjutuse sooritamise ajal jälgitavaid asju on minu jaoks nii palju, et klappidest sissetulev on juba liig.
Otseloomulikult võib trennis käia ka niisama aju puhkamas ja sõpradega hängimas - miks mitte, olen seda teinud minagi ja tean, et see on väga tore meelelahutus!

Tere taas!

Minu sotsiaalmeediajälgijad juba teavad, et olen nüüdseks juba kaks nädalat olnud võistlusettevalmistusel :). 

Kuna olen jaganud ka oma emotsioone sellega seotult - elevust ja edutunnet - siis olen saanud ka küsimusi, et kuidas minu keha ikkagi nii hästi ja kiirelt reageerib ning kuidas saab olla, et see enesepiitsutamine mulle ikkagi niiiiiii väga meeldib :D?

Tere taas!

Tänaseks mõtiskluseks sain inspiratsiooni Eesti ühe parima bodyfitnessisti eilsest Instagram’i stoorist :).

Liis kirjeldas väga elavalt kuidas tema naudib võistlusettevalmistust ja sellega seotud toitumist väga ja mitte sellepärast, et see kokku oleks justkui maailma kõige loomulikum ja lihtsam asi – vaid seepärast, et tema menüü on ka sel ajal väga mitmekesine ja sisaldab just neid toiduaineid, mida ta armastab.

See pani mind mõtlema kogu selle „kannatuste“ teema peale veidi laiemalt.

Juba sinu sünnihetkest saab alguse sinu elu loo kirjutamine, oled nagu käsn ja märkamatult imed endasse kõike seda, mida teised sinust või sinu juuresolekul räägivad ning sellest saavad alguse sinu uskumused ja tõekspidamised. Väga tihti on meie vanemate käitumine kantud parimast soovist meid toetada ja suunata aga tulemused pole tihtipeale meid toetavad, vaid põhjustavad meile märkamatuid pettumusi, süütunnet ja kannatusi – „me ei ole piisavad…me ei ole piisalvalt head, osavad, tublid, ilusad, pikad jne-jne“.