No nii - tänane postitus tuleb väga pikk…sorry…aga ju ta küpses lihtsalt liiga pikalt :)
Aga harutame siis täna lõpuks lahti enesesabotaaži teemat. See on miski, mida märkan nii enda, kui ka teiste juures igapäevaselt. Ja tead…see tekitab minus isegi abituse tunnet ja füüsilist valu - kui näen kuidas armsad, tublid, andekad inimesed panevad ise endale jalga taha.
Kas oled kuulnud enese saboteerimisest? Võib-olla pole sul õrna aimugi, mida see tegelikult tähendab, sest lõppude lõpuks ei ole sina ju kunagi saboteerinud ennast, eks? Kui sageli viivitad millegi tegemisega, alustamisega, edasi liikumisega?
Sul on tunne, et pead veel ootama - kuni oled rohkem valmis, teadlikum, rahaliselt paremas seisus, enesekindel või mõni muu ettekääne :).
Kuid tegelikult ei jõua see maagiline õige aeg kunagi kätte.
Siis möödub viis aastat ja te räägite sellest ikka veel, tundes, et pole veel valmis.
Tundub tuttav, eks?

...bloginurk!

Tere! Fitness-sportlasena olen avaldanud oma nägemust ja kirjutanud juba pikemat aega mitmeid lühemaid arvamusnupukesi - kuid seda oma Instagrami ja Facebooki profiili all, sest enda veebilehte mul ei olnudki :) ning ingliskeelsena, kuna pooled minu jälgijatest asuvad väljaspool Eestit.

Seega oli ka viimane aeg luua endale veebikodu, kuhu oleks koondatud vähemalt osa sellest, mida minu kohta võib leida lõpututest interneti avarustest. Kirjutada plaanin enamasti sellest, mis on seotud treeningute, toitumise või üldise tervisega - nii füüsilise, mentaalse, kui ka spirituaalse osaga.