Ehk loo lõpp mureneva silla sündroomile...

Me oleme harjunud tervisemaailmas vaatama sümptomit ja nimetama seda haiguseks. 

Kui jala siseküljele ilmub nukk ehk Hallux Valgus, jääb pilk tavaliselt pidama vaid ühele punktile – suurele varbale, mis on otsustanud hakata isepäiselt „vasakule panema“. 

Kuid see on klassikaline tunnelnägemine - me muretseme suuna pärast, kuhu varvas hoiab, aga ignoreerime täielikult põhjust, miks ta sealt üldse minema jalutas.

Meie keha on kineetiline tervik, kus ükski lihas ei toimi isolatsioonis. Ometi on üks kangelane, kes tegutseb varjus, kuid kelle „vaikimine“ võib põhjustada kaose kogu ülakehas. 
See on eesmine saaglihas (serratus anterior) – sakiline lihas, mis mähib end ümber sinu roiete nagu kaitsvad sõrmed ning aitab hoida abaluu stabiilselt vastu rinnakorvi.

Kuigi me räägime sellest harva, mõjutab saaglihas märkimisväärselt seda, kuidas meie õlad liiguvad, kuidas jõud kehas kandub ning kui tõhusalt suudame kasutada oma ülakeha potentsiaali.